Definisjåvnnå iemeálmmugis
Dábálasj definisjåvnnå iemeálmmugis jali iemeårroálmmugis vaj da båhti álmmukjuohkusijs ma årrun rijkan jali geografialásj guovllon mij gullu rijkaj, dan ájge gå rievvun jali koloniserijin jali nanostuhttin dálásj stáhtarájijt. Sierra märkka iemeálmmugis la sihto bisodit, åvddånahttet ja årrot sosiála institusjåvnån ja adno sijá tradisjåvnålasj viessombirrusis boahtte buolvajd
Sámeálmmuk la dat ájnna iemeálmmuk Europan. Sámijs la guhka ja bisselis histåvrålasj tjanástak dajda ednamijda majt li adnám ja vilá adni sijá äládusájda ja kultuvraiellemijda. Tjanástak manná ruopptot guhkás åvddål gå nasjonalstáhta ásaduvvin. Man guhka ájgev la gássjel duodajn diehtet. Muhtema javlli 10 000 jage ja iehtjáda 3 000 jage.
Álmmukriektá suoddje
1977 tjielggij Svieriga rijkkabiejvve vaj sáme li iemeálmmuk Svierigin mij adná ulmusjriektá gájbbádusájt kultuvralattjat ja sierragiehtadallamij Svierigin (prop 1976/77:80). Jage 2000 ásaduváj unneplågolága Svieriga vidá nasjonála unneplågojda, massta akta lidjin sáme (prop. 1998/99:143, SFS 2009:724). Sáme li gitta 2011 rájes dåhkkidum degu álmmuk Svieriga vuodolágan. Iemeálmmuga namán adni sáme dasi nali álmmukriektásuojev. Svierik la dan baktu dåbdåstam vaj sáme li álmmuk, iemeálmmuk ja nasjonála unneplåhko. Sámijs la riektá iesjmierredibmáj internasjonála riektá milta, dan fámos vaj sij li álmmuk ja iemeálmmuk. Dat la degu dal nanosduvvum vuoges FN:a komitiejas ulmusj riektájda mij la dåhkkidum Svierigis båttålasj rappårtåjs FN:a traktáhttaorgánaj.
Sáme Sámen ja Svierigin
Sáme li ållu dålusjájges viessum guovlon mij dálla gåbtjå nieljev rijkav. Dat sisadná Kola-njárgav Russlándan, nuortamus suomav, nuorta Vuona merragáttev- ja sisednamav ja oasev Svierigis gitta Idres oarjján, ja de nuortas. Dat guovllo gåhtjoduvvá Sábmen. Sábme la ienep gå geografialásj guovllo, dat la aj kultuvralasj ja gielalasj aktavuohta.
Sáme Svierigin adni nanos tjanástagáv sijá tradisjåvnålasj ednamijda. Sierralágásj äládusá ja adni garramielav säjlodit ja åvdussirddet sijá tjerdalasj iesjvuodav boahtte buolvajda mij la sierra mihtos.
Man ållo sábme dat gávnnu?
Dábálasj merustallam la vaj dálla gávnnuji 80.000-100.000 sáme väráldin. Dat ij la visses man ålos sámijs adni sámemáddarijt ja gudi adni ietjas sábmen. Álmmuklågodibme tjerdalasj vuodojn ij dagáduvá Svierigin ja danen älla lågo duodajn tjielggasa. Sáme årru ja viessu ålles rijkan juska ienemusá årro Norrbottena ja Västerbottena lenan, ja várreguovlojn. jage 2021 lidjin 9 226 ulmutja lågon sámejienastimlåhkuj ja dan baktu adni riektáv jienastit sámedikkeválan. Dasi li gájbbádusá vaj dav la sábme ja adná sámegielav ruopton, jali vaj soames äjgádijs jali iedne- jali áhtjeäjgáda adni jali li adnám sámev giellan ruopton. Dasi nali dav galggá årrot 18 jagák ja tjáledum Svierigin jali álmmukgirjjáj tjáledum Svierigin maŋemus gålmån jagen.
Boatsojbarggo
Ålos biedji aktij sámijt ja boahttsujt. Birrusij 2500-3000 sáme Svierigin li dárbon boatsojbargos degu sisboahton (bierggoproduksjåvnnå). Ålov ienep, sierraláhkáj Norrbottena lenan, adni ulmutja merkav ja äjgguji boahttsujt ma sujttiduvvi rájddes gut la hárjjánam boatsojbargge. Da gávnnuji aktij sulá 4 600 boatsojäjgáda Svierigin, majs 40 prosenta li nissuna. Rijkkabiejvve la javllam vaj boatsojbarggo la guovdásj sáme kultuvran.
Ietjá tradisjåvnålasj äládusá ja ietjá virggeåssudagájn
Ietjá tradisjåvnålasj äládusá li bivddo, guollim ja duodje (duodje ja dájdda). Dálla la sáme oase dåjmajn ienemusájs sissŋel sijdajguovlloäládusájn ma dåjmaduvvi nuortap guovllojn rijkan, ienemusát aktijbiejadumäládusájn, degu dal smávva årruhabargoj ja sáme turismajn. Nali daj tradisjåvnålasj äládusáj ja sijdajguovlloäládusáj viesodi sáme ietjasa dán ájge sissŋel sebrudagá ienemus virggeåssudagájn.
Gehtja aj: Sámedigge (sváldas).