Sámegiella – ij la dåssjå akta giella, da li moadda
Sámegiella ij la akta giella, farra avtse. Giela li jáhkedahtte åvddånam avtat sámesuoma álggogielas mav ságastin 4 000 jage ájgge.
Sámegiela gulluji suomaurgoska giellavehkaj. Buojkulvisá dan giellavehkaj la suoma, estniska, karelska, ungerska ja ållo unnep giela Russlándan degu mansi, komi, ja mordvinska. Giellaguoradalle merustalli vaj sáme ja suoma histåvrålattjat adni vuodoálgov aktisasj sámesuoma álggogielan mij ságastuváj 4 000 jage ájgge. Dan gielas åvddånij vuodosábme ja vuodosuobma birrusij 3 000 jage ájgge. Sámegiella la jáhkedahtte årrum aktisasj giella daj ájgij ja de maŋenagi åvddånahttij dálásj giellaj jali giellasuorggáj 800-jagij m.Kr.
Vihtta dåbdåstum ortografidja
Da gávnnuji avtse sámegiela álgo oarjjelis: oarjjelsábme, ubbmemsábme, bihtámsábme, julevsábme, nuorttasábme ja de nuorttalullesáme giela anársábme, skolt-sábme, kildinsábme ja tersámegiella. Dav bruvkku javlat vaj äro daj gaskan la degu svieriga, vuona ja dánska gielaj gaskan.
Da gávnnuji vihtta dåhkkidum ortografidja Svierigin. Ortografiddja miejnniduvvá gå dav la mierredam gåk gielav galggá stávit, ja gåk dav adná versálajt ja gemenerijt, gåk dav dahka stávvalijt bágojs jnv. Dat la vargga degu giela mierredum tjállemgiella. Dav la mierredam njuolgadusájt tjállemgielajda oarjjelsábmáj (dåhkkidum ortografiddja 1978), nuorttasábmáj (dåhkkidum 1979), julevsábmáj (dåhkkidum 1983) ja ubbmemsábmáj (dåhkkidum 2016). Ja aj bihtámsábmáj (árjepluovesábmáj) la 2019 jage 20 biejve bårggemáno rájes oadtjum ietjas ortografidjav dåhkkidum Svierigin ja Vuonan.
Tjállemgiella
Svierigin almoduvvin da vuostasj girje sábmáj álggon 1600-jagij. Da lidjin religiåvnå hámen ja vuojnedum ávken misjåvnnåbargoj diehti sámijda. Miehtáj 1700-jagij ja åvdus gasskamudduj 1800-jagij lij akta sládje ubbmemsáme tjállemvuoges ienemusát anon. Vuonan la nuorttasámegiella årrum dat stuoremus tjállemgiella ja dat addnuj vuostamusát vuostasj girjen, katekesan mij almoduváj 1728.
Bájkkenamá
Bájkkenamá li gálldo máhttuj sámegiellaj ja sámehiståvrråj. Bájkkenamá duodasti sámeálmmuga årromav ednamijs gitta ållu dålutjis ja álgoájgijs.
Bájkkenamá li ájnnasa iesjvuohtaj ja dárbbuj dåbddåt guoskadimev ja jasskavuodav. Bájkkenamá duodasti vaj sámegiella la ájnas sebrudagán. Duoloj dálloj gå addnuji de da rádji ájnas mujtediddjev giela stáhtusij, ja ij binnemus la dat ájnas sjadde buolvajda. Rahtegalba ja ietjá galba sábmáj la unnamánájda ”dat vuostasj sáme låhkåmgirjje”. Vaj da sáme bájkkenamá addnuji ja li vuojnnusa la ájnas oasse giellarevitaliserimin.
Saje li tjaddnum
Bájke ja saje li degu dal duodajn ednamijn ja vuojŋŋamijn giehtoj, ja dat sisadno la giela baktu. Bájkke adná sisanov, histåvråv ja ij binnemus namáv. Miehtáj Sáme li bájkálasj åtsådallama bájkkenamájs ja da li moatte dásálasj jådojn. Aktisattjat dajda juohkusij bargojda la vaj dav sihtá ruopptot válldet sijá bájkkenamájt ja dajt tjuojgodit.
Dat la ihkeve ájnas adnet njuolgga ortografidjav gå tjállá bájkkenamájt, degu dal dan diehti vaj ulmutja ma e dåbdå sajev jali gånnå dat la aj galggi máhttet åhtsåt ja gávnnat sajev kártajn. Dat la aj ájnas, degu dal gå buollemkåvrrå, ambulánsa jali polijssa galggá gávnnat soames adressav niedalasj dáhpádusájn. Stávim bájkkenamájs måttijn sámegielan máhtti rievddat ja máhtti rievddadum åvdutjis – så gehtaj álu “Kartsök” ja bájkkenamájt viermen.
Namá ma li dåhkkidum Lantmäterietis galggi stáhta ja gielda dåjmajn addnut sijá dåhkkidum hámen (4 § Buorre bájkkenammavuogijn Kultuvrrabiráslágan).
Gálldo: Isof ja Sametinget.se