Persåvnnådiehtoåvdåsvásstádus
Duohtakommisjåvnnå sámeálmmugij (Ku 2021:02) la persåvnnådiehtoåvdåsvásstediddje ja adná åvdåsvásstádusáv giehtadallamis persåvnnådiedojs ja vaj da giehtadaláduvvi doajmme lága milta.
Persåvnnådiedo la gájklágásj diedo majt njuolgga jali diedoj milta máhtti tjaddnut viesso ulmutjij. Giehtadallam persåvnnådiedoj sisadno la gájkav majt máhttá dahkat persåvnnådiedoj.
Lágalasj vuodo giehtadallamij persåvnnådiedojs
Dajna vaj giehtadallat persåvnnådiedojt dat hähttu gávnnut dårja doajmme dáhtásuodjenjuolgadus, gåhtjodum lágalasj vuodo. Kommisjåvnåj la dakkir vuodo åvdemusát dan giehtadallamij persåvnnådiedojt dárbulasj vaj máhttet dåjmadit almulasj miellaj dáv dåjmadimev. Gájkka dåjma majt rijkkabiejvve jali ráddidus la vaddám stáhtalasj fábmudagájda, degu dal kommisjåvnåj, la ráddidusá mielas geldulasj almulattjat. Gå kommisjåvnnå giehtadallá moajttis persåvnnådiedojt dahká dat giehtadallam dårjajn riektá vuodos ájnas almulasj geldulasjvuohtaj. Persåvnnådiedo aj máhtti giehtadaláduvvat jus gávnnu mielosvuohta.
Náv giehtadaláduvvi persåvnnådiedo kommisjåvnån
Ilmodusá ásadimijda
Gå kommisjåvnnå la ásadiddje dáhpádusájda de mij giehtadallap persåvnnådiedojt vaj máhttet administrerit soajte ilmodusáv dáhpádussaj. Dan riektá milta vuodo la de almulasj geldulasjvuohta.
Diehtojuohkem ja aktavuohta ulmutjij
Gå váldá aktavuodav kommisjåvnåjn, degu dal telefåvnå, breva jali ex-poassta baktu, de mij giehtadallap dajt diedojt majt dån guodá vaj máhttet vaddet dunji dav viehkev majt áno. Dan riektá vuodon giehtadallamij la doajmma almulasj geldulasjvuohta. Jus dån guodá moajttis persåvnnådiedojt giehtadaláduvvi da dårjajn riektá vuodos ájnas almulasj geldulasjvuodajn.
Tjoahkkim persåvnålasj giehtojt
Dajna vaj doajmma galggá máhttet tjadájduvvat tjoahkki kommisjåvnnå persåvnålasj giehtojt ulmutjijs. Persåvnnådiedo ma giehtadaláduvvi máhtti årrot namá, valla tjiegos subttsasij máhtti diedo tjaddnut ulmutjij ja dan baktu sjaddat persåvnnådiedo. Da diedo la sijá vuogijn moajttisa danen gå da gulluji tjerdalasj gulluvasjvuohtaj. Dat riektá vuodo giehtadallamij la ájnas almulasj geldulasjvuohta.
Rádedibme
Kommisjåvnnå rádet organisasjåvnnåj ja referensulmutjij. Dasi mij giehtadallap namájt aktavuoda diedoj, ja ietjá diedojt sissŋel ramo rádedimes. Giehtadallam diedojs mij adná dav riektáv vuodon almulasj geldulasjvuohtaj.
Diŋŋgum ådåsijda ja prässadiedádusájda
Kommisjåvnnå giehtadallá persåvnnådiedojt aktavuodajn ilmodimijn diŋŋgomij ådåsijt ja prässadiedádusájt. Giehtadallam tjadájduvvá dan diehti vaj máhttet háldadit diŋŋgomijt ja rádjat ålggus diedojt. Dat riektálasj vuodo la dåhkkidibme. Persåvnnådiedo gádoduvvi gå diŋŋgum la hiejtedum.
Man guhkev mij siesstep duv persåvnnådiedojt?
Kommisjåvnnå la fábmudak mij doajmme lága milta la álggo vaj fábmudak galggá bisodit almulasj tjállusijt. Persåvnnådiedo ma e sisaddnu almulasj tjállusijda siesteduvvi dåssjå nåv guhkev gå la dárbbo sierra ássjáj majda da giehtadaláduvvi. Dan maŋŋel da ierijt sihkoduvvi.
Gut máhttá vuojnet duv persåvnnådiedojt?
Kommisjåvnnå la stáhtalasj fábmudak. Diedo ma rájaduvvi midjij degu almulasj tjállusa ja máhtti guodeduvvat ålggus almulasjprinsihpa milta. Da persåvnålasj giehto gulluji tjiegosvuohkáj. Dat sisadná vaj da diedo e oattjo guodeduvvat ålggus soabmásij ålggolin kommisjåvnå. Gå kommisjåvnnå la hiejtedam suv bargov ja gájka tjálalasj ja ietjá háme diedo li vuorkkiduvvam oadtju diedo dåssjå vatteduvvat ålggus jus la dárbbo guoradallam- jali statistijka anojda. Dat la aj máhttelis guodet ålggus diedojt ma e namá ja ietjá diehtomerkaj baktu jali lágásj vidjurijs máhtti tjaddnut sierra ulmutjij.
Duv riektá
Kommisjåvnnå adná åvdåsvásstádusáv vaj duv persåvnnådiedo giehtadaláduvvi doajmme lágaj milta.
Kommisjåvnnå boahtá duv gájbbádusá milta jali ietjas mielajn njuolggit jali duoddit persåvnnådiedojt ma ielveduvvi li boasstot, älla dievvasa jali boastohámijn.
Gatjálvis makkir lágalasj vuodojn giehtadallam la, la dujna rievtes gádodit duv persåvnnådiedojt. Dat sisadná vaj dujna l rievtes ádnot vaj duv persåvnnådiedo gádoduvvi jus dajda ij la adno dasi masi li tjoahkkiduvvam. Jus duv persåvnnådiedojda la dárbbo vaj kommisjåvnnå galggá máhttet gärggat suv ámmádav jali gå bigoduvvá almulasj tjállusin kommisjåvnnå ij ane máhttelisvuodav sihkkot ierijt dajt diedojt.
Dujna l rievtes buktet sisi hudjamijt ma gulluji giehtadallamij duv persåvnnådiedojda Integritehtasuodjalimfábmudahkaj.
Gájbbádus registrerim ålggustjállusin
Dujna l rievtes oadtjot diedojt makkir persåvnnådiedojt duv birra kommisjåvnnå giehtadallá. Åtså aktavuodav mijájn tjállusijn (brevajn jali e-påstajn) diedet duv namáv, persåvnnånummarav, poasstaadressav, telefåvnnånummarav ja e-påstav (ma li addnum aktavuodan kommisjåvnåjn). Ålggusgäsos rájaduvvá duv adressaj gåsi la tjáledum.
Gáhkojs (cookies)
Webba-bielle adná gáhkojt. Gájka gudi guossu web-bielev mij adná gáhkojt hähttu lága milta oadtjot diedov vaj web-bielle biedjá gáhkojt, masi da addnuji ja gåk dav vállji ierijt dajt.
Gáhko li unna täkstafijlla ma siesteduvvi dasi makkir sajen dån surffi, degu dal diehturin jali mobijllatelefåvnån. Dán sijddabielen addnuji dåssjå dárbulasj gáhko vaj web-bielle galggá doajmmat. Webba-saddje la dahkkum webvädtsagis WordPress. Mij ep tjoahkki persåvnnådiedojt jali duv diehtura IP-nummarav. Dav dáhtáv majt mij siesstep ij goassak addnu oassása diehti jali ij ga juogeduvá dajda ma e gullu doajmmaj.
Jus dån ij sidá miededit gáhkojt máhttá duv weblåhkke ásaduvvat nåv vaj dån álu automáhtalattjat vuorno siesstemav gáhkojs jali vaj då oattjo diedov webbieles mij ádnu oadtjomav siesstet gáhkov. Weblåhkke baktu aj åvdusj siestedum gáhko máhtti sihkoduvvat. Gehtja web-biele viehkkebielijt ienep diedojda. Dån aj iesj máhtá sihkkot ierijt gáhkojt duv garraskierros.
Jus dån vállji vaj ij åvvå dibddet gáhkojt doajmmat de vilá máhtti muhtem dåjmadagá aneduvvat, valla dåjmadahttem muhtem webbielijs máhttá gártjeduvvat, degu dal duv persåvnålasj válljimusá Ietjá tevsta ruoptobielle