Sámegiella – ij val akta giella ájnat moadda varietejta
Sámegiela gulluji suomaugralasj giellajuohkusij. Muhtem buojkulvisá gielajs dan juohkusin li estlándagiella, karelagiella, ungáragiella ja moadda ietjá unnep giela Gárjjelin, nåv gåktu mánsigiella, gåmigiella ja mordovijnagiella. Giellaåtsådiddje adni sáme- ja suomagielajn histårjålattjat la vuodo aktisasj sámesuoma álggogielan mav ságastin 4 000 jage dássta åvddåla. Dát gielas de álggosáme- ja álggosuomagiela åvddånin bájken 3 000 jage dássta åvddåla. Jáhkedahtte sámegiella l årrum viehka avtalágátjin dan ájge ja de maŋenagi 800‑lågon Kr.m. lij åvddånam dálásj gielajda.
Vihtta dåhkkidum ortografidja
Le aktse sáme giela. Da li oarjjelis nuorttalij: oarjjelsámegiella, ubbmemsámegiella, bihtámsámegiella, julevsámegiella ja nuorttasámegiella, ja lulep samegiela li anársámegiella, gålldåsámegiella, gielldasámegeilla ja dárjjesámegiella. Álu javllá ärádusá gielaj gaskan la nåv gåktu svierigadáro, vuonadáro ja dánskagiela gaskan. Svierigin li vihtta dåhkkidum ortografidja. Ortografiddja l njuolgadusá gåk tjállemgielav galggá stávit. Sámegiela hárráj ådåájggásasj stávimnjuolgadusá li ásadum dan milta gåk bágoj giellajiena gulluji. Njuolgadusá gåk tjállet li mierredum oarjjelsámegiellaj (ortografiddja dåhkkidum 1978), nuorttasámegiellaj (dåhkkidum 1979), julevsámegiellaj (dåhkkidum 1983) ja ubbmemsámegiellaj (dåhkkidum 2016). Bihtámsámegielan la aj bårggemáno 20. biejve rájes 2019 ortografiddja mij la dåhkkidum Svierigin ja Vuonan.
Tjállemgiella
Svierigin vuostasj girje sámegiellaj almoduvvin 1600‑lågo álgon. Da lidjin relijåvnålasj tevsta maj ulmmen lij aneduvvat misjåvnnåbargon sámij lunna. 1700‑lågon ja gitta 1800‑lågo gasskaj tjärdda ubbmemsámegielas lij ienemusát anedum tjállagijda. Vuonan nuorttasámegiella l årrum ienemusát anedum tjállemgiella, ja dav adnin vuostasj girjen, katekesan mav almodin jagen 1728.
Bájkkenamá
Bájkkenamá li ájnnasa identitejta hárráj, ja vaj dievddet dárbov gulluvasjvuodas ja jasskavuodas. Bájkkenamá duodasti sámegiella l ájnas sebrudagán. Gå da aneduvvi, de vaddi ájnas signálav giela stahtusa hárráj, ja ájnnasit li mávsulattja nuorra buolvvaj. Rahtegalba ja ietjá galba sámegiellaj li ”vuostasj sáme låhkåmgirjjen” unna mánátjijda. Gå sáme bájkkenamá aneduvvi ja vuojnnuji, de l ájnas oasse giellaälládimes.
Ulmutja ja bájke li aktij tjanádum goappátjagá rubbmelattjat dáfo baktu ja vuojŋŋalattjat subttsasij ja giela baktu. Bájken la mierkkidus, histårjjå ja namma. Bájkálasj guoradallama sáme bájkkenamájs li jådon Sámeednamin miehtáj umasse mieren. Daj barggojuohkusij aktisasj ájggomus la bájkkenamájt válldet ruoptus ja vuojnnusij buktet. Le ájnas adnet dav ortografidjav mij la dåhkkidum jur dan dáfon gånnå l bájkkenamma dan diehti gå bájkkenamma l ham oassen dáfo ietjá gielalasj materiálas. Sjaddá aj giehpebun namájt åhtsåt kártan, ja ihkeva ájnas la gå buojkulvissan jáddadimdievnastus, ambulánssa ja polijssa li adressav åhtsåmin hiede bále. Bájkkenamáj stavim umasse sámegielajda soajttá årrot sierran, ja soajttá aj áttjak rievddadum – dan diehti, gehtja agev webbadievnastusájt majt fábmudahka Lantmäteriet fállá.
Namá majt Lantmäteriet la dåhkkidum galggi aneduvvat dåhkkidum hábmen stáhta ja kommuvna dåjmajn (Kulturmiljölagen, § 4 God ortnamnssed).
Gálldo: Isof ja Sametinget.se